Mineraalained on mikrotoitained, mida inimene vajab väikses koguses, kuid nad on tervisele väga olulised. Inimese kehas leidub üle 70 keemilise elemendi, millest 20 on meile eluks vajalikud. Et puudusi vältida, peame teadlikult mitmekesiselt toituma ja kuna elusorganismid ise mineraalaineid sünteesida ei suuda, siis ongi inimese mineraalainete allikaks toit ja vesi. Mineraalainete omastavust võivad takistavad kohv, alkohol, suitsetamine ja osad ravimid. Mineraalained on luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostisosaks ning aitab edastada närviimpulsse. Kuigi mineraalainetega (v.a naatrium) liialdamine üksnes toiduga on pea võimatu võib selle tagajärjelt tekitada organismis talituse häireid. Küll aga võib see juhtuda toidulisandite liigtarbimisel.
Kõige levinumad mineraalainete puudused inimestel on raud, tsink, kaltsium ja seleen. Umbkaudu kolmandikul inimestest on raua või tsingi puudus.
Raud
Raual on võtmeroll eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis. Samuti on meile vajalik vereloomeks ning organism kasutab seda veel hemoglobiini sünteesiks. Rauapuuduse kliinilisteks sümptomiteks on aneemia, väsimus ja pearinglus. Aneemia on seisund, mille puhul erütrotsüütide arv või hemoglobiini kontsentratsioon on vähenenud. Hinnanguliselt on 42% alla 5-aastastest lastest ja 40% rasedatest kogu maailmas aneemilised. Ka pikaajaline raua ületarbimine võib olla organismile kahjuliku toimega. Peamisteks raua allikateks on maks, veise- ja sealiha, seemned ja maasikad ning rauda aitab toidust omastada C-vitamiin.
Tsink
Tsingi olulisus seisneb vereloome protsessis osalemises, organismi normaalses kasvamises, järglaste saamises ja DNA sünteesis. Samuti toetab ta immuunsüsteemi ja haavade paranemist. Puudus väljendub ägedates respiratoorsetes haigustes, kõrgenenud kolesteroolitasemes, isu langemises, juuste väljalangemises ja viljatuses. Tsingi liigtarbimine pärsib ka vase imendumist. Üledoosi iseloomustab iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, peavalu ja palavik, aga need sümptomid kaovad kiirelt. Parimad allikad on maks, liha, seemned, pähklid, leib ja kaunviljad.
Kaltsium
Kaltsium on vajalik struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi kudede koosseisu. Kaltsium osaleb vere hüübimisprotsessis ja kudede ainevahetuses kindlustades veresoonte seinte normaalset läbilaskvust. Samuti tagab lihaste normaalse töö ja reguleerib vererõhu ja kolesterooli taset. Suur kogus kaltsiumi võib viia tasakaalust välja mineraalainete omavahelise sobitava suhte organismis. Samuti võivad tekkida neerukivid ning kõrge kaltsiumi tase häirib närvi- ja lihaskoe tööd. Defitsiidi puhul on levinud lihaste krambid, luude pehmumine ja luude hõrenemine. Kaltsiumi leiab piimast ja piimatoodetest, pähklitest kalast ja spinatist. Kaltsiumi imendumist soodustab D-vitamiin ja halvendab alkohol, kohv ja spinat.
Seleen
Seleen on vajalik meile immuunsüsteemi tugevdamiseks ja kilpnäärme hormoonide normaalseks tekkeks. Ülemäärane tarbimine võib viia selenoosini, mille sümptomiteks on küüslaugu lõhn suus, küünte murdumine ja juuste väljalangemine. Sügav seleeni puudus võib aga esile kutsuda kardiomüpaatiat, mis on südamelihast haarav haigus, mille tulemusena on südame töö häiritud. Seleeni leiab maksast, päevalilleseemnetest, lihast, kalast ja mereandidest.
Soovituslikud tarbimiskogused päevas
Kuna soovituslik tarbimiskogus päevas oleneb paljudest faktoritest (nt. vanus, sugu), siis selle jaoks on Tervise Arengu Instituut kokku pannud tabeli, kust saab hõlpsalt üles otsida vastava vanuse ja sooga seotud soovituse.
