Vastupidavus on justkui alusvundament, millele on võimalik üles ehitada kõik teised kehalist tegevust puudutavad võimekused. Vastupidavuse arendamine algab regulaarse treeninguga ehk treenija püstitab endale eesmärgi ning kaljukindlalt liigub antud eesmärkide suunas.
Füüsilist vastupidavust saab suurendada vastupidavustreeningutega, mille sisuks on sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist (lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi) lihastööd suure hulga lihastega.
Vastupidavusalade põhiline ülesanne treeningprotsessis on väsimuse tekkimise moment võimalikult kaugele nihutada ja väsimusele vastu hakkamine kogu organismiga, siit algabki vastupidavuse treening. Vastupidavustreeningutega tuleb kindlasti alustada rahulikult ja targalt, kasutada erinevaid abivahendeid enda treeningute jälgimiseks: pulsikellad, pulsivööd. Lisaks kindla rütmi tekitamisele aitavad seadmed jälgida kehalist arengut ja võimekust.
Südame mass ja mõõtmed suurenevad ning löögimaht suureneb nii puhkeseisundis kui ka kehalisel tööl tänu vatsakeste mahu ja südamelihase kokkutõmbe võime suurenemisele. Südamelihase tugevnemisel pulsisagedus langeb, mis võimaldab kauem ja tulemusrikkamalt eesmärkide suunas liikuda.
Lihastes suureneb kapillaaristik (peened veresooned, mis kannavad hapniku) tihedus, mis suurendab treenitud lihase hapnikuvarustust.
Suurenenud hapnikutarbimise võime ja paranenud ainevahetus lihastes suurendavad töövõimet. Treening peab küll olema süstemaatiline, kuid põhialuseks on puhkamise ja treenimise õige vahekord. Kehalise pingutuse ajal langeb organismi töövõime, mis on tingitud esmajoones organismi energiavarude kahanemisest. Kristjan Port on väga hästi tsiteerinud treeningu mõtet: “ Treeningu mõte on kahjustada keha töövõimet, panna keha olukorda kus ta mõistab, et nii edasi minna ei saa. Seega ei tee treening üksi tugevamaks. Tugevaks teeb hea kvaliteediga puhkus, millal organism taastub ja selle oluliseks osaks on hea uni. Une ajal tegeleb kea mastaapse taastumisega, sealhulgas ka aju korrastamise ja mälu hooldamisega. Rampväsinud tunne on tervislik ja hea tunne, millega magama jääda. Hea uni on vajalik, et järgmine päev jaksaks jälle rõõmsalt ära väsida.”
Kasutatud allikad:
Jalak R. (2006) Tervise treening
Kalam V., Viru A. (1973) Kehaliste võimete testid, Tallinn
Nurmekivi A. (1994) The combination of different training means in the preparation of elite middle distance runners.
