Massaaž avaldab organismile laialdast mõju ning üha enam ilmub sellekohaseid teadusartikleid. Massaaži toimed jagatakse teaduslikus kirjanduses neljaks: mehaaniline, neuroreflektoorne, humoraalne ja psühholoogiline. Alates 1980-ndatest on Lääne teadus hakanud üha rohkem huvi tundma füsioloogilise mõju vastu, millest tuntumad on:
- vere- ja lümfiringe kiirenemine ning paranemine;
- hemoglobiini, hormoonide ja ensüümide kontsentratsiooni tõus veres;
- higi- ja rasunäärmete töö tõhustumine;
- närviülekannete suurenemine;
- normaalse lihaspikkuse, -toonuse ja verevarustuse taastumine;
- liigesliikuvuse paranemine;
- siseorganite töö stimuleerimine;
- naha toonuse ja elastsuse tõus;
- vererõhu tõstmine/alandamine;
- lõõgastumine ja stressi langetamine.
Kõige rohkem kasutatakse massaaži tugi-liikumiselundkonna vaevuste kõrvaldamiseks, et taastada normaalne lihaspikkus, kontraktsioonivõime ja takistades lihase jäigastumist. Paljud massaaživõtted toimivad mehaanilise pumbana, mille abil surutakse “vana” veri ja koevedelik lihastest välja, lastes hapniku- ja toitaineterikkal verel tagasi valguda. Tugeva hõõrumise tulemusena eemalduvad surnud naharakud naha pinnalt, mis parandab soojusvahetust, higinäärmete tööd ja jääkainete eraldumist. Mehaanilise surve tagajärjel suureneb lümfotsüütide tootmine ja seeläbi tõuseb organismi kaitsevõime. Vereringe aktiviseerumisest ja kappillaaride laienemisest annab märku kerge nahapunetus. Üldine ainevahetuse kiirenemine võimaldab keha jääkproduktidest puhastada.
Massaaži neuroreflektoorse mõju aluseks on seaduspärasus, et inimese kudede ja elundite tööd juhivad närviimpulsid. Erinevate võtete kaudu on võimalik närviprotsesside erutust tõsta või alandada.
Massaaži humoraalne toime avaldub hormoonide ja bioaktiivsete ensüümide aktiivsuse tõusus. Näiteks tõuseb massaaži tagajärjel oksütotsiini ja seratoniini tase, mida teatakse heaoluhormoonidena. Nende toimel alaneb vererõhk, vabanevad seedehormoonid, vähenevad valu, väsimus, ärevus, depressiivsus, paraneb uni. Sama tulemust on võimalik saavutada nii massaaži kui ka sportimisega.
Kasutatud allikad:
Ilves, M., Rannamaa, L., Müür, M., & Kartau, A. K. (2014). Massaaži toimed. Klassikalise massaaži õpik (lk 14-34). M.I Massaažikool.