Mõistet “kehaline kirjaoskus” on hakatud tänapäeval järjest rohkem kasutama. Laiemat kasutust leidis termin alates 2001 aastast, aga tegelikult on see pärit juba 20. sajandist. Esialgu oli termini laiema kasutamise põhjuseks sajandi vahetusel aset leidnud ülemaailmne kiire ülekaalulisuse kasv ning istuva elustiili vähendamise vastu. Tänapäeval kasutatakse mõistet pigem seoses lastega ning nende haridusega (kehalise kasvatuse ja liikumise tunnid). Selle põhjuseks on see, et kehalist kirjaoskust peaks omandama võimalikult varakult lapseeas. Kehaline kirjaoskus tähendab põhiliste liikumis-ja spordioskuste omandamist, mis toetab kehaliselt aktiivset olemist kogu eluea jooksul ning igaühe võimete kujundamist. Kehalist kirjaoskust ei ole kunagi hilja omandada, kuigi kõige efektiivsemaid tulemusi annab see siis, kui algust on tehtud juba lapseeas. Just sel põhjusel, et lapsepõlves tekkinud harjumustel on suur mõju ka täiskasvanuea harjumustele. Tuleb meeles pidada, et kehaline kirjaoskus ei teki üleöö, kuid see annab hea aluse aktiivseks eluviisiks ja vajalikud harjumused kogu eluks.
Parema rahvatervise tagamiseks on oluline iga inimese kehaline kirjaoskus. Selleks on inimesel vaja motivatsiooni ja enesekindlust liikuda igapäevaselt ning osaleda erinevates tegevustes. Samuti peab ta väärtustama ja mõistma liikumist, et parandada enda elukvaliteeti ning sellel peab olema ka isiklik vastutus. Samuti mõjutavad kehalise kirjaoskuse kujunemist perekond, sõbrad, haridusasutused, kogukond ja ümbritsev keskkond ning ka riiklikud strateegiad.
Kuidas omandada kehaline kirjaoskus? Millest alustada?
Kehalise kirjaoskuse omandamine saab kõige paremini teoks siis, kui on olemas motivatsioon, huvi ning soov. See tagab õpitava kasutamist ka vaba aja keskkonnas, mis on õppimise omandamisel väga tähtis. Motivatsioon võiks olla elukestev. Üks peamisi põhjusi, miks noored kehalises tegevuses osalevad, on puhas nauding, mida nad kogevad sportides ja sealjuures eakaaslastega suheldes. Nad on sisemiselt motiveeritud trennides osalema. Alustada võikski motivatsiooni leidmisega. Kui üksi on raske leida enda seest see soov, siis nagu ka noored õpilased motiveerivad üksteist, tuleks leida endale kaaslane, sõbranna, kasvõi lemmikloom, kes sind liikuma kutsub.
Tuleb olla ka avatud ja julge, et motivatsioon oleks kestev. Uued füüsilised väljakutsed, enda mugavustsoonist välja tulek ning uute takistustega silmitsi seismine suurendab armastust ning huvi füüsilise õppimise vastu. Uueks kogemuseks ei pea kohe olema ekstreemsport, selleks sobib ka väga hästi uue rahulikuma spordiala proovimine. Näiteks talvel on võimalik proovida suusatada, lumelauaga, -suuskadega sõita, uisutada. Kui varasem kokkupuude on olnud väike, või üldse puudub, siis tasub vaadata väiksemate laskumistega radasi, mis annavad samamoodi elamuse nagu Otepääl suurte mägedega Tehvandi. Õnneks on meil igas Eesti nurgas aktiivsust soosiv keskkond. Enamustesse linnadesse ja linna äärsetesse piirkondadesse on rajatud palju jalgrattateid, kus peale ratta saab ka nt rulluisutada, kepikõndi teha. Meie metsades, soodes ja rabades on RMK loonud matkaradasid. Looduses leidub veel ka väga põnevaid orienteerumise võimalusi. Ühised matkad koos perega, sõpradega, metsajooksud, rattaretked ja paadisõidud laovad vundamenti elukestvatele harjumustele. Enda kogemusest saan öelda, et millegi uue proovimine üllatab sind iseennast, keha teeb midagi, mida varem kunagi pole teinud. See tekitab heaolutunde, eriti siis kui proovitu tuleb hästi välja. Valikuid on tegelikult palju, tuleb leida endale see kõige sobivam ja huvitavam. Ja kuidas seda leida, ongi läbi katsetamise ning avastamise.
Mõned inimesed arvavad, et on kehalise kirjaoskuse omandamiseks ja treenimiseks liiga vanad. Tegelikult pole kunagi liiga hilja treeninguga alustada. Kuigi lihasmass vanusega väheneb, saavad eakamad täiskasvanud nt jõutreeninguga lihasjõudu suurendada, mis on vajalik tervise, liikuvuse ja igapäevase iseseisva toimetuleku jaoks. Ehk kehalisest aktiivsusest tulenev kasu tervisele esineb nii lastel, noorukitel, noortel, keskealistel täiskasvanutel ning ka vanemaealistel inimestel.
Meie riik tegutseb selle nimel, et eestlased oleksid aktiivsemad liikujad. Näiteks loob Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse kompetentsikeskust, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskne juhtimine ja arendamine. Lisaks kuulub keskuse ülesannete alla tegevuste koordineerimine ning liikumisalase kompetentsi teadlikkuse tõstmine kohalikes omavalitsustes. Meil rahvana tuleks silmad, kõrvad lahti hoidja ning võimalustest haarata. Ühise koostööna suudame ära teha midagi suurt ja imelist. Ka kultuuriminister Piret Hartman kutsub inimesi liikuma: “Liikumine algab mõtteviisist ja väikestest sammudest. Kui olete pikemat aega mõelnud proovida uut spordiala või liikumisviisi, siis tehke julgelt see samm, registreerige ennast trenni või minge metsarajale kepikõndi ning võtke sõber ka kaasa!”
Kasutatud allikad:
Dudley, D. A. (2015). A Conceptual Model of Observed Physical Literacy. The Physical Educator, 72, 236–260.
IPLA(International Physical Literacy Association), https://www.physical-literacy.org.uk/, 29.09.2022
Liikuma Kutsuv Kool, https://www.liikumakutsuvkool.ee/, 29.09.2022
Lukk, L. J., (2022, 26. september). Kultuuriminister Piret Hartman: teeme ära liikumispöörde! Kultuuriministeerium. https://kul.ee/uudised/kultuuriminister-piret-hartman-teeme-ara-liikumispoorde?fbclid=IwAR0cu5KbsWCGu3hlRn3KyJ5DLx-PONX-HCGmhJ_FDD3XIrWg9-8HvS3ltFs
Malina, R.,M. (2001). Physical activity and fitness: Pathways from childhood to adulthood.
American Journal of Human Biology; 13(2): 162-172
Spano, M. A., Kruskall, L. J., & Thomas, D. T. (2018). Toitumine, treening ja tervis. TLÜ Kirjastus.
Whitehead, M. (2010). Physical Literacy: Throughout the lifecourse. New York: Routledge.
Whitehead, M. (2001). The Concept of physical literacy. European Journal of Physical Education; 6(2): 127-138
