Karastamine oma olemuselt on organismi ettevalmistamine, et paremini toime tulla ootamatute tingimustega. Karastamise protseduure võib läbi viia nii külmas õhus kui ka vees, oluline on süstemaatilisus ja järjekindlus. Alustada tuleks lihtsamatest võtetest nagu jahe dušš või paljajalu lumel kõndimine ning lühemast ajast, mida siis järk järgult pikendada. Jääauku pugemine võiks olla viimane proovikivi. Peale karastamist tuleks vältida (märjana) külmetamist, valides selleks sobiv riietus. Samuti ei ole soovitatav kohene saun, vaid lasta kehal ise soojust toota.
Karastamist võib käsitleda nagu trenni, seda just oma energiakulu poolest. Külmas vees kasvab keha soojatootmine sellisel määral, et energeetilises mõistes võib kahe minutiline 0-kraadises vees viibimine olla võrreldav tunni ajase tavaujumise või sörkjooksuga.
Teine oluline kasu mida karastamine endaga kaasa toob on stressiga toimetulek läbi kohanemise. 2021 viidi läbi uuring tavainimestega (ei olnud sportlased), kes olid erinevas vanuses ja eale omaste vaevustega. Osalejad alustasid talvel meres suplemist hea harjumusena, et olla aktiivsed ja terved ning olla haigustele vastupidavamad. Uuringu tulemused näitasid, et talvine meres suplemine oli seotud madalama stressitasemega. Korduv kokkupuude stressoriga ehk antud juhul külma veega põhjustas füsioloogilise muutuse – kohanemise. Lisaks külmaga kohanemisele võib talvine meres suplemine muuta organismi võimeliseks toime tulema ka teiste stressiteguritega.
Veresoonte ja kogu organismi toonus tõuseb kuna süstemaatiline karastamine treenib kehasoojust reguleerivaid mehhanisme. Temperatuuri vaheldumine põhjustab veresoonte kiiret ahenemist ja laienemist. Veresoonte ahenemisel on võimalik organismi soojakadu olulisel määral vähendada ning läbi selle suureneb organismi vastupanuvõime. Immuunsüsteemi paremaks valmisolekuks haigustekitajatega võitlemisel toodi 2011 aastal toimunud uuringu järgselt välja asjaolu, et lühiajaline kokkupuude külma veega põhjustab verepildis tugevaid mittepatoloogilisi muutusi. Nimelt selgus nende uuringus, et katsealuste punaste vereliblede, valgete vereliblede ja trombotsüütide arv suurenes märgatavalt külmas vees viibimise järgselt. Just valgelibled toodavadki kaitsekehi ja võitlevad organismis leiduva mittevajaliku vastu.
Ainevahetuse kohanemine seos külmas vees viibimisega – sooja tootmiseks võetakse organismis energiaallikana kasutusele pigem rasvad, mitte süsivesikuid. Seega on ka karastamine üks moodus rasvapõletuseks ja selle läbi ainevahetuse kiirendamiseks.
Lisaks uuringutes kinnitust leidnud positiivsetest mõjutustest tervisele on ammu kinnitust leidnud külma valu leevendav mõju. Karastamine on tervistav, soo- ja vanuseneutraalne, odav, minimaalselt ajakulukas, väljakutsuv, vastavalt soovile individuaalne või sotsiaalne ettevõtmine.
Kasutatud allikad:
Demori, I., Piccinno, T., Saverino, D., Luzzo, E., Ottoboni, S., Serpico, D., Chiera, M., & Giuria, R. (2021, 1.märts). Effects of winter sea bathing on psychoneuroendocrinoimmunological parameters. EXPLORE: The Journal of Science and Healing, 17(2), 122-126. https://doi.org/10.1016/j.explore.2020.02.004
Lombardi, G., Ricci, C., & Banf, G. (2011). Effect of winter swimming on hematological parameters. Biochemia Medica, 21 (1), 71-78. https://doi.org/10.11613/bm.2011.014
Port, K., & Vasar, E. (kuupäev puudub). Teadlased selgitavad, mis toimub inimese kehas talisupluse ajal. Loetud 1.10.2022 aadressilt https://www.taliujumine.ee/teadlased-selgitavad/
