Oma kogemusi ja soovitusi ajajuhtimise osas jagavad Maily ja Nele, kes käivad õpingute kõrvalt täiskohaga tööl ning mõlemal on pere ja lapsed.

MAILY

Olen 35-aastane, abielus, 3-lapse ema, kehalise kasvatuse õpetaja ja rühmatreener. Suhtestaatust on 20 aastat, millest abieluaastaid 11. Tütred on vanuses 10, 8 ja 6, kellest kaks vanimat on juba koolilapsed ja noorim alustab järgmisel sügisel kooliteed. Koolis töötan teist aastat, kuid kehalise kasvatuse õpetajana alustasin alles sellel õppeaastal. Rühmatreenerina olen tegutsenud 5 aastat. Kehakultuuri erialal õpin teist aastat, varasemalt olen omandanud finantsjuhtimise bakalaureuse kraadi. Seega kuulub minu igapäevaellu pere-, töö- ja koolielu ning hobide vahel aja otstarbekas jagamine.

Kuna minu (vaba) aeg ei kuulu tegelikult ainult minule endale, vaid seda tuleb pere inimesena teistega jagada, siis on ajajuhtimine võtmetähtsusega. Oleme abikaasaga kasutusele võtnud ühise elektroonilise kalendri, kuhu märgime üles nii enda kui ka laste kohtumised, arsti- ja trennide ajad, sünnipäevad, lasteaia/kooli üritused jne. See aitab vältida unustamisi ja möödarääkimisi, sest 5-liikmelisel perel on graafik päris tihe. Igal hommikul mõtleme koos algavale päevale ja täpsustame üle, kas mõlemal on oma kohustustest selge ülevaade, et kelle kord on lapsed trenni või arstivisiidile viia. Samuti jagame toiduvalmistamise kordasid, et kogu koormus ei oleks ühel vanemal. Kodutöödesse kaasame ka lapsed, kel igaühel on vastavalt oma võimetele teatud ülesanded.
Kalendrisse planeerime teadlikult ka omavahelist aega teatrikülastuse, põneva sportliku tegevuse või restorani näol. Näiteid võiks veelgi tuua aga oluline on pigem see, et aeg-ajalt tuleb see aeg võtta. Igapäevaelu ja -toimetused haaravad meid nii endasse, igaüks kihutab justkui oma rada ja tundub, et seda ühist aega ei leiagi. Oleme mõistnud, et see aeg tuleb lihtsalt võtta, niisama see ei tekigi. Seda on aga väga vaja, mõistmaks, et meil on lisaks isiklikule teele ka ühine tee käia.

Töö ja kool on need, mis nõuavad lõviosa ajast. Kuna oma ametis olen alles  “heleroheline”, siis on kõik teed veel sisse tallamata. Kui kogenud kolleeg toimetab paljuski kogemuse pealt, siis minul seda pagasit kahjuks veel pole. Iga päev, iga tund on minu jaoks uus ja esmakordne.

Tundideks ettevalmistamine nõuab selle tõttu kindlasti rohkem aega. Kasutan ära päeva jooksul olevaid vabadest tundidest tekkivaid aukusid, mil püüan võimalikult palju tööga seonduva ära teha, et kodune aeg muudmoodi veeta. Selles osas, et mul vaba aega üle jääb, ma aga hetkel kartma ei pea, see kulub koolitöödele. Olen väga tänulik oma perele, kes mulle selleks oma aega on nõus loovutama. Oleme teinud kokkuleppeid, et üks nädalavahetuse päev on minu õppimise päev ning teisel päeval pühendan end jäägitult neile. Ennast tundes tean, et suudan vaba hetke paremini nautida kui pinge kuhjuvatest tegemata (kooli)töödest üle pea ei kasva. Selle tõttu püüan kinni pidada enda planeeritud tegevustest ja ei lükka kergekäeliselt neid edasi.

Rühmatreeneri töö on pigem nagu hobi, ma tõesti naudin seda. Tegutsetud aastatega on tulnud juba mõningane kogemus ja trenniks valmistumine ei nõua enam nii pikka ettevalmistust. Samas lähtun põhimõttest, et kui hästi ei tee, siis pole mõtet üldse teha. Igasse tundi lähen ettevalmistunult, teades, mida ma endalt ootan. Rühmatreeneri amet annab mulle energiat. Kui kooliõpilaste puhul tulevad osad lapsed tundi, kuna nad peavad, siis rühmatrenni tulevad inimesed, kes tahavad sinna tulla. See teeb rõõmu ja annab motivatsiooni, et ma teen õiget asja.

Päris enda aja leidmises olen ma suhteliselt leidlik ja järeleandmatu. Kuna vaba aeg võrdub minu jaoks sportliku ajaveetmisega, siis tegevuse valin vastavalt ajalisetele võimalustele. Kui kuskile peaks jääma kuni tunniajane “auk”, siis kahtlemata kasutan ma selle enda kasuks ära. Juba paar aastat olen varahommikune sörkija. Olin varasemalt arvamusel, et hommikune trenn ei ole minu jaoks. Aga kui päevakava mujale trenniaega mahutada ei võimaldanud, siis avastasin, et tegelikult meeldib selline hommikune äratus mulle väga. Minu jaoks piisab juba 20-30 minutilisest sörgist. See on aeg iseenda mõtetega ning erinevatel aastaaegadel on loodus ja ärkav ümbrus väga põnev. Hommikune liikumine paneb keha käima ja annab päevale mõnusa hoo ja vahe on tugevalt tuntav nende hommikutega, kus see rutiin jääb vahele. Nädalasse mahub ka mõningaid  päevaseid trenne, ning ka selliseid, kuhu võtan lapse(d) kaasa või siis sõbranna, kellega saab täidetud sotsiaalse suhtluse karikas.

Ütleksin, et minu ajajuhtimine toimib tänu graafikule, kokkulepetele ja ka rutiinile. Kui sinust sõltub veel mitme inimese graafik, siis ei ole mõeldav, et asjad toimiksid käigu pealt. Selleks tuleb ise teadlikult pingutada.

Minu soovitused ajajuhtimise osas:

  • Võta abikaasaga kasutusele ühine elektrooniline kalender, kuhu saad märkida üles nii enda kui ka laste kohtumised, arsti- ja trennide ajad, sünnipäevad, lasteaia/kooli üritused jne. See aitab vältida unustamisi ja möödarääkimisi, sest 5-liikmelisel perel on graafik päris tihe.
  • Jaga igapäevaseid koduseid tegevusi pereliikmete vahel, näiteks söögi tegemine ja muud lihtsamad toimetused, kuhu saad kaasata ka lapsed.
  • Planeeri kalendrisse ka omavahelist aega abikaasaga, näiteks teatrikülastuse, põneva sportliku tegevuse või restorani näol. Seda on vaja, mõistmaks, et meil on lisaks isiklikule teele ka ühine tee käia.
  • Tee perega kokkulepe, et üks nädalavahetuse päev on minu õppimise päev ning teisel päeval pühendan end jäägitult perele.
  • Püüa kinni pidada enda planeeritud tegevustest ja ära lükka kergekäeliselt neid edasi.
  • Ärka varem ja kasuta hommikune aeg iseendale. Käi näiteks 20-30 õues jooksmas või kõndimas. See on aeg iseenda mõtetega olemiseks ning erinevatel aastaaegadel on loodus ja ärkav ümbrus väga põnev. Hommikune liikumine paneb keha käima ja annab päevale mõnusa hoo sisse.
  • Minu kolm kõige olulisimat märksõna ajajuhtimise osas: Graafik, kokkulepped ja rutiin

NELE

Olen 44 aastane, abielus, täiskohaga tööl käiv 2 lapse ema. Õpin teist aastat Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis Tervisejuhi erialal. Kauges minevikus olen omandanud bakalaureuse kraadi füsioteraapia erialal. Minu igapäeva elu tähendab seda, et veedan 9.00-17.00 tööl, koju jõudes ootavad kodused kohustused toidu valmistamise ja muude tegevuste näol, üritan aega leida liikumiseks ja õues viibimiseks ning kuskilt pean näpistama aja ka koolitööde tegemiseks ja õppimiseks. Pean oma aega hästi ja efektiivselt planeerima ja kasutama, et suudaksin oma elus tasakaalu säilitada kodu, pere, töö ja kooli vahel selliselt, et nii kehaline kui ka vaimne tervis püsiks tugev.

Kuna võtsin alles hiljuti vastu uue töökoha, uute kohustustega, siis praegune kõige suurem ajaröövel ongi töö ja kuna hetkel kulub tööalaselt väga palju aega ja energiat uute asjade õppimise peale, siis tunnen, et lisaks tööle käib õppimine aeg ajalt üle jõu ja asetab minule keskmisest suuremat väljakutset. Tunnen, et olen õhtuti tihti väga väsinud ja aju ei suuda tegeleda enam õppimisega. Olen üritanud leida viise, kuidas leida aega töö kõrvalt ka koolitöödeks ning vabaaja tegevusteks. Mõnel päeval on see suur väljakutse ja kahjuks ei jõua teha kõike seda, mis oli planeeritud, sest oma aja nõuavad ka lapsed trenni viimiste/toomiste, kodutööde ja muude ühiste tegevuste näol.

Kuigi ma pole üldse hommikuinimene, olen viimasel ajal hakanud ärkama veidi varem, et kasutada aega koolitööde tegemise peale. See annab mulle võimaluse peale tööd veeta rohkem aega perega koosolemise või lihtsalt puhkamise peale. Olen mõnel päeval loobunud peale tööd jooksma või kõndima minemisest ja selle asemel lähen jalutuskäigule lapsega, mis annab siiski võimaluse veidi liigutada, värskes õhus viibida ja samas ka lapsega koos aega veeta.

Kuna minu jaoks on aeg seoses õpingute alustamisega väga suure väärtuse omandanud, üritan seda võimalikult efektiivselt igapäevaselt kasutada. Näiteks autoga kaasreisijana sõites tegelen koolitöödega, jooksma või kõndima minnes kuulan samal ajal mõnda kooli loengut, erinevatel kohtumistel üritan kindla plaani teha, millest rääkida, et keegi ei peaks oma aega üleliigselt raiskama, tööl lõunat süües sirvin loengumaterjale jne.

Minu soovitused ajajuhtimise osas:

  • Koolitööde osas koosta ajakava või “To do” list, kus on täpne ülevaade, millised tööd millisteks tähtaegadeks valmima peavad. Hea kui kogu info on ühes kohas, et vältida kulutamast aega selle peale, et otsida erinevate õppeainete kodutööde tähtaegu või muud infot.
  • Leia iga päev aega iseendale, kasvõi 20 minutit. Alati see ei õnnestu, aga minu eesmärk on iga päev käia kasvõi 15 minutit õues jalutamas.
  • Organiseeri tegevusi selliselt, et saad mitu kasu korraga; näiteks jalutama minnes kuula mõni kooliloeng ära või tee õhtune jalutus koos perega, kus on hea aeg lobisemiseks, kehaliseks aktiivsuseks ning värskes õhus viibimiseks.
  • Võta õhtul aeg maha! Pool tundi lihtsalt olla, rääkida laste ja abikaasaga mõjub kõigile hästi.
  • Võimalusel tekita nädalas 1 selline päev kui kooliasjadega üldse ei tegele. Lihtsalt lase ajul puhata ja naudi neid tegevusi, mida tööpäevadel teha ei jõua.
  •  Ärka hommikuti varem ja kasuta see aeg näiteks koolitööde tegemiseks.
  • Minu kolm olulisimat märksõna ajajuhtimise osas: Ajakava, efektiivne ajakasutus, aeg iseendale.
Autorid:

Maily Laager & Nele Sisas