Mediteerimine ja harjumuste kujundamine – kogemuslugu

Harjumuste kujundamine

Harjumused on automaatsed ja regulaarsed käitumuslikud reaktsioonid, mis tekivad järjepideva käitumise tagajärjel. Me kõik oleme omal nahal tundnud, et harjumuse kujundamine vajab järjepidevust, distsipliini ja palju aega. Teadlased on uurinud, et enam kui 40% meie igapäevategevustest on tegelikult hoopis harjumused mitte otsused, seega võime järeldada, et päris paljud harjumused on meile juba iseenesest ilma vaevata kujunenud. Uuringutest on välja tulnud, et harjumuse kujundamine võtab aega 21-180 päeva ning see oleneb stressitasemest, harjumuse keerukusest, tahtejõust, keskkonnast, oskustest ja kogemustest. Kui harjumus on kujunenud, käivitab kontekst reaktsiooni ilma vahendava eesmärgita.

Aga mida on vaja, et harjumusi kujundada? See on üldjuhul raske ülesanne isegi siis, kui uus harjumus on erilise tähtsusega. Raskeks teeb uue harjumuse kujundamine füsioloogiline ebamugavusaisting, mis nõuab meilt energiat ja tähelepanu. Hea mõte on muuta korraga ainult ühte harjumust ning seada endale mõistlikud, saavutatavad eesmärgid. Harjumust tuleb korrata ja korrata, kuni sellest kujuneb automaatne positiivne harjumus. Kindlasti tuleb valmis olla väikesteks tagasilöökideks, sest antud ülesanne pole kuigi lihtne.

Ka mina otsustasin ennast proovile panna ning katsetada tuntud 21-päeva harjumuste kujundamise väljakutset. Kuna 21 päeva võib olla harjumuse kujundamiseks piisav aeg, siis otsustasin selle omal nahal järgi proovida. Minu eesmärgiks oli endale külge pookida üks harjumus, mis oleks mulle huvipakkuv, positiivne ja piisavalt lihtne, et eksperiment ka õnnestuks. Oma kujundamisvääriliseks harjumuseks valisin meditatsiooni. Olen juba ammu mõelnud, et tahaksin väga mediteerimist proovida. Ma olen väga liikuv ja tegutseja inimene ja selle tõttu olen korjanud endale paraja portsu erinevaid kohustusi, millega mu peanupp koguaeg tegelema peab. Vahel ei suuda ma nende kohustuse tõttu ennast välja lülitada – koguaeg oleks nagu Google’i kalender silme ees. Kohati tunnen, et ei suuda ühele asjale keskenduda ning sada erinevat mõtet jooksevad võidu peas. Kuna mediteerimine on puhkus kehale ja meelele, seadsin oma eesmärgiks õppida teadlikult rahunema, et unustada hetkeks kohustused, nautida hetke, võtta tempo maha ja õppida koondama oma mõtteid.

Mediteerimine

Mina alustasin oma harjumuse kujundamist 21.septembril 2022 ja 21 päeva jooksul panin kirja märkmed. Mediteerimist praktiseerisin varahommikul, kuna siis oli vaikne ja pime ning pea pole veel päeva toimetustest üle stimuleeritud. Esimesel korral mediteerisin istudes vaibal ja silmad kinni. Emotsioon oli väga hea ning tundsin kohe kuidas ma nautisin iseenda seltskonda. Paar päeva möödudes tundsin, et see istumise asend pole minu jaoks mugav – selg väsis ära. Proovisin lamada, aga siis kippus uni peale tulema ja ma otsustasin vahepeal silmad avada. Kuna tuba oli pime siis, mul ei läinud pilk rändama ja olin fokusseeritud. Proovisin ka õhtul ja päeval mediteerimist, aga päeva emotsioonid ja kohustused olid koguaeg kuklas. Pigem oli tunne, et raiskan aega istudes, kui saaksin oma kohustustega edasi tegutseda. Päeval oli ka müra ja päikesevalgus, mis mind keskendumisel väga segasid. Tavaliselt üritasin keskenduda oma hingamisele, vältisin täiesti töö- ja koolimõtteid ning muid tähtsaid kohustusi. Vahepeal proovisin mõelda lõhnadele ja häältele, mis mind ümbritsesid.

Päris kiiresti sain aru, et täielikus vaikuses on raske olla. Abivahenditeks kasutasin ma erinevad rahustavad muusikaid, häälsuuniseid ja telefoni rakendusi. Tundsin, et see aitas mul paremini olla hetkes. Kõige paremini töötas minul inglise keelsete suunavate videote kuulamine Youtube’st. Mulle meeldis, kui keegi rääkis mahedal toonil ja suunas, millele mõelda, et lõdvestuda. Nii suutsin ma päris edukalt ja pikalt keskenduda. Kui videos polnud teksti ja oli vaid muusika, siis samamoodi läks mõte palju kiiremini oma teed pidi rändama. Selliseid abistavaid videoid leiab veebist hulgi ning neid on palju erinevaid. Need mida mina kuulasin olid 5-20 minutit pikad. 5 minutit tundus mulle väga lühike aeg, et ennast kontsentreerida, samas 20 minuti jooksul tundsin juba igavust. Ilmselt lõi minus välja see tegutseja hing. Ka telefoni rakendus toimis päris hästi. Neid on jällegi saadaval erinevaid ning igaüks saab endale valida sobiva. Arvestada tuleb sellega, et osad sellised rakendused on tasulised. Mina kasutasin selliseid, kus oli hingamisrütmis pilt ja muusika. Vastavalt pildile pidi hingama sisse ja välja. Seda suutsin ma ka kenasti jälgida. Veel kasutasin ma pleedi, et ennast mugavalt tunda. Hingamisele keskendudes proovisin hingata aeglaselt ja lugesin sekundeid.

Vahel sattus ka nende 21 päeva sekka selliseid, kus ma ei soovinud ikkagi tõusta. Vahele jäid ka need päeval, kui mu päev ei möödunud regulaarselt. Oli hetki, kui hakkas palju koolitöid kogunema. Siis pidin lihtsalt loobuma mõnest mediteerimise sessioonist, et koolis edukas olla. Samuti mööduvad nädalavahetused mul hoopis teises rütmis, ning sellist vaba hetke päeval, kus keegi mind ei sega, on raske leida.

Järeldan sellest väljakutsest, et uut harjumust kujundada ikkagi päris raske. Alguses tundsin kohe, et motivatsiooni oli rohkem, sest mediteerimine oli uus ja huvitav. Esimestel hommikutel ärkasin kohe mõnuga, et saaks juba mediteerima. Kui harjumus poleks nõudnud näiteks vaikust, siis oleks see ilmselt ka paremini õnnestunud. Arvan, et mediteerimine on liiga suur harjumus, et see kujuneks 21 päeva jooksul.

Kuigi mediteerimine hetkel väga populaarne harrastus, tuleb meeles pidada, et see on alles uurimiskäigus. Siiski on juba suudetud tõestada, et see on hea viis infomürast välja lülitamiseks. Samuti aitab ta stressi ja ärevust leevendada. Oletatakse, et potentsiaalselt on meditatsioonil kasulik mõju psühholoogilisele heaolule ja tunnetusele. Väidetavalt vähendab mediteerimine depressiooni, parandab mälu ja leevendab valusid. Samuti on selline sügav mõtestatud hingamine hea südame tervisele ning mediteerides väheneb infarkti ja insuldi risk.

Kui sul on soov ja huvi õppida mediteerima, siis võib alustuseks uurida raamatukogust meditatsiooniga seotud õpikuid. Ka internetis on palju tutvustavat materjali. Kõige lihtsam viis on liituda mõne jooga või mediteerimist praktiseeriva grupiga. Aga kui teistega koos praktiseerimine pole sinule, võid alustada ka ise. Räägitakse, et parim asend mediteerimiseks on rätsepiste, sest nii on hea selga sirgena hoida. Kui selga on raske ise sirgena hoida, võib ennast toetada seina äärde. Teine hea asend on pikali lamades, peopesad ülespoole. Kõige olulisem on, et sul oleks mugav olla. Ebamugav olukord viib meie mõtted meditatsiooni juurest minema. Soovitav on viibida hämaruses ja näiteks süüdata küünal või viiruk. Ümbritsevad helid valib mediteerija ise – osadele sobib muusika, teisele vaikus. Mediteerimisel proovi keskenduda oma hingamisele. Esimestel sessioonidel piisab umbes 3 minutist. Mida aeg edasi, seda pikemaks võivad sessioonid muutuda. Eksperdid soovitavad mediteerida järjepidevalt ja soovitavalt hommikul, enne päevatoimetusi.