Sügis, tuuribuss, kaks kuud Prantsusmaal, 54 „Luikede järve“ etendust ehk üks vaba päev nädalas – nii kõlab lühikokkuvõte minu 2021. aasta sügisest. Unustasin mainida, et alustasin just siis ka oma esimest ülikooliaastat TLÜ Haapsalu kolledžis tervisejuhi erialal. Olin arvestanud, et töö baleriinina ja õpingud samaaegselt saavad keerulised olema, kuid olin positiivselt meelestatud. Jõudsin vaid korra koolis kohapeal käia ning läbirääkimisi pidada, et saaksin mõnda aega loengutes veebi vahendusel osaleda. Seejärel algas intensiivne aeg Prantsusmaal, kus päeval veetsin suurema osa tuuribussis loksudes, õhtu laval higistades ning peaaegu iga öö erinevas hotellis veetes. Nii sai minust ülikooli jaoks vaid üks pilt zoom’i keskkonnas, kuid mida ma reaalsuses tegin, et aega parimal viisil kasutada ja korralikult õppida?
Kalendermärkmiku aktiivne täitmine – üks olulisemaid asju minu jaoks. Alguses tundub, et selle täitmine võtab tohutult aega, kuid planeerimise kasu on märgatav. Kui märkmikus valitseb kaos või hoopis tühjus, siis toimub sama ka minu peas. Panin detailselt kirja oma päevakava, mis kell söön hommikusööki, millal õpin, mis kell on väljasõit teatrisse, treeningtund, proov, grimmi tegemine, hetk endale, etendus jne.
Teine oluline asi märkmikus oli „to do list“ – märkisin üles tegevused, mis mul nädala jooksul pidid tehtud saama. Panin kooliga seotud eesmärgid kirja väikeste sammude ja õppeainete kaupa, nt „essee sissejuhatus kirjutada“, „lugeda läbi üks teadusartikkel D-vitamiini kohta“ või „Eksamitöö vormistus kontrollida“.
Foto: Jüri Luht
Just eesmärkide juppideks tegemine võimaldas mul väga lühikese ajaga midagi olulist ära teha ning mõni töö valmis tänu sellele justkui iseenesest. Tavaliselt võtsin natuke aega õppimiseks pärast hommikusööki hotellis. Suurem osa koolitöid said tehtud aga bussisõitude ajal. Vahepeal pidime 2-3 tundi enne etendust bussis veetma ning olin enda üle uhke, et see aeg sai kasulikult sisustatud.
Loengud toimusid tavaliselt iga kahe nädala tagant 2-3 päeva järjest ning hommikustel aegadel osalesin neis veebi vahendusel. Minu kasuks mängis ka ühetunnine ajavahe Prantsusmaa ja Eesti vahel, tänu sellele algasid loengud minu mõistes varem. Ülikool oli nii vastutulelik, et lindistas mulle loenguid, kus ma osaleda ei saanud.
Igale tegevusele oma aeg! Kui oli aeg ennast etenduseks valmis panna, siis ma teadlikult ei tegelenud koolitöödega ning õppimise ajal tegelesin vaid õppimisega. Olen muidu harjunud palju multitaskima, kuid selles olukorras eraldasin konkreetselt enda jaoks ära, millal on aeg õppida, millal töötada, puhata või eraeluga tegeleda. Niiviisi ei tekitanud ma selles niigi kiires elutempos endale lisaärevust. Kui mõni tähtaeg oli kohe-kohe kukkumas, siis fokusseerisin end vaid sellele kindlale ülesandele ning ühe korra tekkis vajadus ka õppejõuga läbi rääkida, et võiksin oma töö hiljem saata. Tervis ikka esikohale!
Õppimise atmosfäär ja meeleolu. Bussis viibimine ei ole just kõige meeldivam keskkond õppimiseks, kuid ka seda saab enda jaoks paremaks teha. Oluline oli end mugavalt tunda, leida nt õige istumisasend, riietuma niiviisi, et ei hakkaks külm ega palav või lülitada välja Messenger’i teavitused ehk kõrvaldada kõik ebamugavused, et tähelepanu õppimisel hoida. Õppisin end selles olukorras kõigist ümbritsevatest helidest ja lõhnadest välja lülitama. Vabadel päevadel käisin aga õppimas parkides või kohvikutes, et luua vaheldust ja head emotsiooni oma õppimisprotsessi.
Puhkus. Etendused said hilisõhtul läbi ning vahepeal jõudsime hotelli alles kella kahe paiku öösel. Väsimus võttis sageli võimust, seega oli oluline saada siiski võimalikult palju ööund. Kui bussis olles õppimise ajal siiski uni peale tükkis, siis jätsingi õppimise kõrvale ja magasin. Vahepeal tundsin, et pea lihtsalt ei tööta ning ei hakanud end liigselt sundima. Ka lihtsalt aknast välja vaatamine, muusika kuulamine või „mitte millegi tegemine“ on väga olulised – seda ei tohi segi ajada laiskusega. Võtsin aega iseendale ning sageli oli tänu pausi võtmisele hilisem töö palju produktiivsem.
Prantsusmaa ringreisi ja ülikooli õpingute ühendamise perioodi elasin väga edukalt üle, kõik vajalik sai kogemuste võrra rikkamalt tehtud ning tunnen, et ma pole varem oma aja juhtimisest nii teadlik olnudki. Siit veel üks soovitus: kui pead mõnd olukorda võimatuks, siis uuri ja räägi teiste osapooltega läbi, ehk on siiski mõni lahendus. Usu mind, end selgelt väljendades on inimesed mõistvamad, kui sa alguses arvad. Muidugi ise tuleb endast parim anda ja olukorra parima võimaliku lahenduse nimel ennast kahjustamata pingutada. Minu suur kummardus ülikoolile vastutulelikkuse eest ja kursusekaaslastele toetuse eest!
Autor:
Helen Värno
