Stress ja selle põhjused

Stressi tunned, kui oled silmitsi väliste survetega, mis ei ole sinu kontrolli all, kuid mis on elu
tavapärased osad (Galanti, 2021).

Veebiportaal Peaasi.ee selgitab stressi lahti järgmiselt:

Stressireaktsioon on keha vastus sisemistele või välistele täiendavaid ressursse ja
kohanemist nõudvatele sündmustele.
Stressis ei ole iseenesest midagi halba, arvestades, et liialt vähene stress võib olla
kogetav loiduse, igavuse, motivatsioonipuudusena.
Samas on teada, et pidev pinge muutub varem või hiljem kannatuseks, väljendub
kõikvõimalike kehaliste või vaimsete vaevustena.
Stress igapäevaelu osana tekib katsumuste korral, kui hindame olukorra enda jaoks
keeruliseks. Selliseks, mille lahendamiseks võivad meil puududa võimed, teadmised
või oskused.
Stressitunne võib olla ebamugav, aga seda vältida ja oma elust välja lülitada me ei saa.
Samas ei tuleks stressi lihtsalt taluda, vaid pigem tuleks sellega tuttavaks saada ja
õppima seda endale sobival tasemel hoidma ning paremini juhtima.

Üldiselt on stressireaktsioon seotud muutustega, olenemata sellest, kas need on positiivsed või
negatiivsed. Näiteks võib sarnast stressi põhjustada nii abiellumine kui ka lahutus, nii lapse
sünd kui ka lähedase kaotus, nii töö kaotamine kui ka planeeritud töökohavahetus. Iga suurem
muutus nõuab lisaenergiat ja kohanemisaega ning stressireaktsioon võib aidata end kokku
võtta. Kuigi sõna „stress“ kasutatakse tavamõistena sageli negatiivses võtmes, on oluline
mõelda sellele, et ilma stressita oleks meie elu muutumatu ja võib-olla ka igav, ilma stressita
ei ole arengut. Stressi tajumine on väga individuaalne, ka stressorid võivad olla inimeseti väga
erinevad. (peaasi.ee)